Rongi peale õnnestus ikkagi saada teise klassi piletid, kus mugavamad istmed. Ilmselt kõiki kohti ei broneerita ette ära. Istumiskohtade peale oli siiski suur tung ja inimesi jäi ikka seisma ka. Meie läksime peale muidugi valesse 2. klassi vagunisse, kus reserveeritud istekohad ning kui kontroll ca 2h hiljem peale tuli, sai meie pidu läbi ja ta suunas meid järgnevasse vagunisse, kus loomulikult kõik istmed juba täis. Õnneks üks mees, kes nagunii 30min pärast järgnevas peatuses maha läks andis Trevorile ja mulle oma koha. Evert sai ka varsti ta kaasa kohale istuma ning Argo pidi ikka veel ca tunnikese vaba kohta ootama. Rongisõit oli siiski võrratu – mäed, orud, külad ja parimad vaated ongi ilmselt Hapute ja Ella vahel. Fotokat oli võimatu käest panna ja vaatamata 6-tunnisele sõidule, silma ka naljalt looja ei tahtnud lasta.
Ellasse jõudsime 15 paiku ja tegemist on väga mõnusa külaga mägede vahel. Õhtuse õlu saamiseks tuli poistel minna kohalike joomaurkasse ning 1,2 euriga oli Tiger õlu lisaks uuele kogemusele olemas (poodides alkoholi ei müüda ja Ellas polnud ka spetsiaalseid trellitatud alkopoode). Evert leidis sealt oma erilise semu, kes iga kord küsis talt: “Where you from?” ja saatis suure naeratuse saatel baarist välja.
Järgmisel hommikul oli äratus juba 5:30, et päikesetõusu vaadata Little Adam’s peak’i otsas. Matk kestis ca 2h ja vaated olid uskumatud. Mäed on ikka nii erilised ja ilusad. Peale hommikusööki rentisime rolleri ja käisime Halpewette teevabrikus tuuril (päris asjalik tutvustus ja Sri Lanka nr 5. teetootja 450st), sõitsime väikeste külade vahel, kus tee- ja riisiistandused ning 3km-sel matkal Dunhida kose juures. Endalgi annavad sääremarjad mägedest ja treppidest korralikult tunda ning Trevor suutis veel osasid lõpulõike joosteski läbida.
Valitud majutusega me Ellas väga rahule ei jäänud, kuna tädi tundus olevat vägagi raha peal väljas, kuigi siiski sõbralik ja abivalmis. Hommikusöögi eest küsis röövellikud 500 ruupiat nägu (ca 3 euri) ja sisaldas see rasvast praemuna, röstsai, ananassi ja banaani. 450 ruupia eest pakuti eelmises majutuses juba mitmekülgset õhtusööki, aga võib-olla olimegi sellega ära hellitatud :).
Uuel hommikul läksime Matara bussile, et Pannegamuwa ristmikul maha hüpata ja sealt tuk-tukiga 4km eemal asuvasse Tissamaharsmasse jõuda. No seda bussisõitu võiks küll iseloomustada hästi sõna okseralli, see juht vist tahtis oma parimat ringiaega saada. Bussisõit pidi LP järgi kestma ehk 3h ja majutuse tädi ütles, et takso sõidab 2 tunniga, no meie sõit kestis alla 2h ja see vist ütleb nii mõndagi. Ma võtsin teadlikult juba sõidu alguses ühe ingveritableti. Lahtise bussiukse juures tundub küll muidu mugav oksendada, aga selle kurvilise tee ja hoo pealt oleks vaja olnud mingit korralikku rihmadega kinnitussüsteemi. Istmetel püsimisega oli juba tükk tegu.
Meie hotell River Face Inn Tissas oli super! Hind ka eelmistest pisut kallim – 21 euri, aga vaikne privaatne aed palmide vilus ja jõe kaldal, toidud mõistliku hinnaga ja väga maitsvad ning üldse vääris teenindus Tripadvisori kõrgeid punkte. Siin on ideaalne raamatut lugeda ja niisama vedeleda. Kui läksin alla jõe äärde pilte tegema, siis ujus mulle kohe külje alla naabrimees ja pakkus kanepit. Oli natuke imestanud kui ei ütlesin ja kostis seepeale magus naeratus suul: “I like cannabis 🙂 !”. Siis näitas mulle jõest veel krevette, kalu, ütles, et seal elab väike krokodill. Hotelli peremehe poeg tegi meile külavahel ka tiiru ja kõik lapsed viisakalt tervitasid “hello” ja lehvitasid. Mõni julgem tuli ka Trevori valget nahka katsuma ning ühega lausa läks mänguks. Poisi ema palus käte-jalgade keeles, et saadaksin neile ka selle foto “with mail” ning kui ta postiaadressi kirjutama asus, siis jõudis mulle kohale oma naiivsus ja rikutus, et kohe e-maili peale mõtlesin.
Esmaspäeva hommikul oli äratus juba 4:20 ja läksime hommikusele safarile Yala rahvusparki (ca 35 EUR/in), mis kestis 11-ni. Nägime päris mitmeid loomi: väga lähedalt elevanti, paabulinde, pelikane, marabuusid, vesipühvleid, metssigu, hirvesid (täitsa täpilised bämbid), nugise moodi looma, krokodille, iguaane, kuldseid šaakaleid ja metssigu leopardi tapetud laiba kallal nosimas ja õnneks nägime ikka leopardi isiklikult ka ära, kuigi väga põgusalt ja sain ainult ühe uduse foto. Kokkuvõttes väga lahe oli ja jäime väga rahule, mõned pildid ehk sain ikka ka.
Kuhu tee meid viib! 