See siis meie esimene pikem reis Brentiga. Kuna Eestist on ikka üsna nadid võimalused otselendudeks, siis seekord lendasime Lufthansaga üle Frankfurti. Esimene ca 2,5h lend sujus enam-vähem, Brent sai lennu lõpus 40-50 min magada ka, Trevor aga pidi kahjuks maandudes suurt kõrvavalu taluma. Tal on kord vist varemgi nii olnud, ei tea, kas külmetuse pärast. Kahe lennu vahel oli aega 1h ja 40min, mis läks kiiresti. Teise ca 2,5h lennu ajal oli B juba korralikult üleväsinud, aga no mitte ei osanud magama jääda. Lõpuks siiski suure kisaga jäi ja magas ka terve taksosõidu ning korteris hommikul 7ni. Ideaalselt saime 2h ajavahega siiski kohe otse Eesti graafikusse. Mõtlesin, et on ehk juba 5st üleval 😀. Trevor magas pea terve teise lennu, aga ka teise maandumisega tuli vaesekesel taluda suurt kõrvavalu ja lisaks läks süda pahaks. Tukkus ka terve taksosõidu, aga kui korteris wifi sõna kuulis, oli hetkega ipad käes ja elu sees 😀. Pikka pidu aga polnud ja magama saime 1 paiku öösel – Eesti aja järgi siis 3.
Korter oli meil Portos valitud Airbnb kaudu ja väga mõnus. Otse Ribeira südames, aknast paistis kindlus ja Duoro äärde oli ehk 100 meetrit. Kohe korteri all oli ka pagariäri hommikusöögi jaoks. Peagi sai selgeks, et sellised pagariärid on Portos nii tavalised ja enam-vähem iga viienda maja all. Terve hommikutunni on piklik läbi maja ulatuv pagarikoda kohalikke täis, kes pika leti taga kiirelt espresso shoti kõrvale saiakesi söövad. Kuna majad on kitsad ja üksteise küljes, siis ongi söögikohad ja poed maja läbivalt piklikud.
Porto ise oli väga mõnus linnake ning päevaga jalutasime läbi kõik peamised vaatamisväärsused ja järgmisel päeval võtsime rendist auto, et Duoro oru poole teele asuda.
Esimesel Porto päeval vedas ilmaga hästi ja päeva aeg päikesega oli paras lühikese varrukaga olla, hommikul ja õhtul oli ikkagi dressikas vajalik. Teisel hommikul oli küll pilvisem ja sajusem, aga saime 4km kaugusel olevasse autorenti siiski pigem kuivalt jalutatud.
Kuhu tee meid viib! 